EKRE taotleb sisserände piirarvu suurendamist, et tuua ministriteks odavat kvalifitseeritud tööjõudu Ukrainast

656 Shares

EKRE ESIMEES MARTIN HELME SELGITAMAS IDEED TUUA EESTISSE MINISTRITEKS ODAVAT KVALIFITSEERITUT TÖÖJÕUDU UKRAINAST (FOTO: SANDER ILVEST)

31. oktoobril 2019 kehtestas valitsus 2020. aasta sisserände piirarvuks 1314. Nüüd tegi EKRE esimees Martin Helme valitsusele ettepaneku suurendada erandkorras 2020. aastaks kehtestatud sisserände piirarvu 2 inimese võrra.

Martin Helme põhjendas taolise ettepaneku esitamist asjaoluga, et viimase nädala jooksul on oma ametist tagasi astunud kaks EKRE ministrit ning EKRE-soovib leida nendesse ametitesse kvalifitseeritud, kuid praegusest tunduvalt odavamad töötajad.

EKRE esimehe sõnul erakonna enda liikmete hulgast puuduvad ministrikohale sobilikke oskuste ja kvalifikatsiooniga kandidaadid. Kõik sobilkud ministrikandidaadid on juba varasmealt ära esitatud ja uusi ministriametisse sobilikke inimesi EKRE ridades enam pole.

“Meie erakonna pink lihtsalt ei ole piisavalt pikk, et leida sealt inimene, kes sobiks asendama lahkunud EKRE ministreid,” selgitas Martin Helme. (Viimase nädala jooksul astusid oma ametist tagasi siseminister Maritn Helme ja keskkonnaminister Rene Kokk – toimetus).

“Siseministri ametikohalt lahkunud Mardi „kingad“ on lihtsalt nii suured ja olulised, et EKRE ei saa sellist ministrit asendada mõne järjekordse endise nõunikuga,“ selgitas Martin Helme.

Martin Helme lisas veel, et kuna EKRE ridadest vajalikke inimesi ei leitud, siis plaanib erakond ministrikohtadele sobilikud spetsialistid leida väljastpoolt Eestit. Eelkõige soovitakse kasutada Ukrainast pärit võõrtõõjõudu.

“Ukrainas on valitsused vahetunud kordi kiiremini kui meil Eesits, seetõttu on Ukrianas saadaval suur valik eksministreid, kes võiksid oma oskuste, kvalifikatsiooni ja kogemuste poolest ministriametisse sobida hästi ka Eestis,” selgitas Martin Helme.

Martin Helme sõnul räägib Ukrainast sisse toodavate ministrite kasuks peamiselt nende palkamisega seotud kulude kokkuhoid riigi eelarvele. Vastavalt võõrtööjõu palkamisele reeglitele peab Ukrainast palgatud ministritele maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga.

„Eesti keskmine brutokuupalk on mitu korda madalam kui valitsuse ministri kuupalk, seetõttu säästab valitsus Ukrainast palgatavate uute ministrite palgakuludelt tuhandeid eurosid igas kalendrikuus,“ selgitas Maritn Helme.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga